Uncategorized

LEMMIKLOOMA KIIBISTAMINE

Lemmiklooma peab kiibistama, et identifitseerida looma. Näiteks, kui loom läheb mis iganes põhjusel kaduma (vargus, loomapoolne ehmatus, uudishimu, jooksuaeg), ja ta satub võõrasse kohta, siis ilma kiibita on väga raske aru saada, kes see loom on, ja kellele ta kuulub. Selleks, kasutatakse igale loomale kindla numbriga mikrokiipi.   Kiibistamine ehk mikrokiibi paigaldamine naha alla, on alates 2011 aastast kohustuslik piiriületamiseks (selleks on vaja lemmiklooma rahvusvahelist passi, ja passi läheb kindlasti mikrokiibi nr). Mikrokiipi võib paigaldada ainult tegevusluba omav loomaarst. Eestisiseselt on see kohustuslik järjest rohkemates omavalitsustes- Raasiku vald, nt Tallinn ja Tartu jm. Kiip on pisikene asi (kapsel), mille paigaldamine loomale on suhteliselt valutu (neil on väga liikuv nahk). Kiipi loetakse kiibilugejaga. Lemmiklooma kiibinumber ja omaniku andmed seotakse, ja väga soovitav on kanda andmed registrisse- Raasiku vallas kohustuslik kanda llr.ee registrisse. Raasiku valla tingimused- koera ja kassi peab kiibistama 14 päeva jooksul päevast, mil lemmikloom sai kolmekuuseks. Täiskasvanud koer või kass tuleb märgistada 14 päeva jooksul, kui te olete ta endale võtnud.

Eestis on hetkel kasutusel 2 registrit:

1. www.llr.ee– kuhu loomaomanik peab ise looma sisse kandma, see register on eestisisene.

2. lemmikloomaregister.ee- kuhu kannab loomaarst, see on tasuline (ühekordne registreerimistasu 11.50, mis läheb registripidajale), ja see register on seotud Europetnetiga,  see tähendab, et looma on võimalik otsida üle Euroopa.

Lase identifitseerida oma lemmikloom ja kanda registrisse!

Lisalugemine:

https://raasiku.kovtp.ee/lemmikloomad?inheritRedirect=true

Raasiku valla lemmikloomade pidamise eeskiri:

https://www.riigiteataja.ee/akt/403032017066?leiaKehtiv

 

LEMMIKLOOMA VAKTSINEERIMINE

Miks  lemmiklooma vaktsineerida? Vaktsineerimise tulemusel tekivad lemmiklooma organismis antikehad, mis kaitsevad teda teatud haiguse vastu. Eestis on KOHUSTUSLIK vaktsineerida oma KOER ja KASS MARUTAUDI vastu. Marutaud on ka zoonoos (levib inimesele), mis levib nakatunud looma süljega. Tavaliselt  hammustuse tagajärjel. Juhul kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõpeb alati surmaga. Eestis on kohustuslik vaktsineerida 1x alates 12-16 nädala vanuselt, revaktsineerimine 1 aasta hiljem, ja edasi iga 2 aasta tagant.

Teised haigused, mille vastu on väga soovitav vaktsineerida:

KOER (haigused mille vastu vaktsineeritakse):

1. KOERTE KATK– väga nakkav viirushaigus, mis levib piisknakkusena (köhimine, aevastamine, ninanõre). Haigusel on mitu vormi ja tabandab erinevaid elundkondi: hingamisteid, närvisüsteemi, seedeelundkonda. Ravi puudub. Looma enesetunde parandamiseks kasutatakse toetavat ravi. Vaktsineerimine on haiguse ennetamiseks olulise tähtsusega!

2. KOERTE NAKKAV HEPATIIT– põhjustab koerte adenoviirus 1. Väga ägedalt kulgev ja nakkav haigus. Tabandab põrna, maksa, neere, kopse, veresooni. Sümptomid võivad laialdaselt  erineda: väiksest palavikust, janust, apaatsusest kuni kiire surmani.

3. PARVOVIIRUS– ägedalt kulgev nakkushaigus. Tabandab seedeelundkonda. Levib roojaga, samuti keskkonnas: toidunõud, jalutusrihmad, inimestega. Eriti ohtlik alla 4 kuustele kutsikatele. Vaktsineerimist alustada 6 nädalaselt.

4. KOERTE PARAGRIPP– ägedalt kulgev hingamisteede viirushaigus. Põhjustab kuiva köha, palavikku, nina- ja silmanõre, apaatsust, loidust. Võib kulgeda asümptomaatiliselt, seni kuni sekundaarne bakteriaalne ägenemine (Kennelköha). Soovitav vaktsineerida iga-aasta tagant.

5. LEPTOSPIROOS– zoonoos. Nakatumine toimub otseselt või kaudselt nakatunud loomaga (uriini, roojaga). Levitavad ka närilised. Haigus võib kulgeda nii üliägedalt kui leebemalt, esineda palavik, apaatsus, anoreksia/kaalukadu, neerupuudulikkus, oksendamine, diarröa. Vaktsineerimine ei hoia ära nakatumist, aga leevendab haiguse kulgu. Vaktsiin sisaldab 4 erinevat Leptospira tüübi antigeeni. Soovitav vaktsineerida iga-aasta tagant.

KASS (haigused mille vastu vaktsineeritakse):

  1. KASSIDE KALITSIVIROOS- väga levinud ja nakkav hingamisteede viirushaigus, mis on väliskeskkonnas resistentne. Sümptomiteks palavik, ninanõre, gingviniit, suuhaavandid. Levik otsene ja kaudne, levib ninanõre, sülje, uriini ja roojaga. Tabandab raskemini alla 3 aastaseid kasse. Vaktsineerimise alustamine 8 nädalaselt.
  2. KASSIDE VIIRUSLIK RINOTRAHHEIIT- herpesviirus, mis on väga levinud ja nakkuslik hingamisteede viirushaigus. Sümptomiteks ninanõre, silmapõletik, köhimine. Võib põhjustada eluohtlikku pneumooniat kassipoegadel. Paljud täiskasvanud kassid kandjad, ilma kliiniliste tunnusteta.
  3. KASSIDE PANLEUKOPEENIA- ehk kassikatk. Väga nakkav parvoviirus, levik nii otsene kui kaudne, väga vastupidav keskkonnas. Sümptomiteks verine diarröa ja isutus- tekib kiirelt veetustumine. Kõrge suremus.